Kreeka maadluses tuleb uus raund

Hoolimata öö läbi väldanud ja hommikul jätkunud maratonkõnelustest Kreeka peaministri Alexis Tsiprase ja kreeditore esindavate institutsioonide IMFi, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni juhtide vahel, ei suudetud leida kompromissi, mis võimaldanuks Kreekale juunis lõppevast abipaketist viimased väljamaksed teha ja pankrotti vältida.

Nii esitasid kreeditorid rahandusministritele arutamiseks oma ettepaneku ja Kreeka esitas oma paberi. „Mul ei jätku enam kommentaare,“ kaebas Malta rahandusminister Edward Scicluna eurogrupi kohtumisele saabudes.

Patiseis püsib

Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble märkis, et patiseisust pole edasi liigutud – pigem on kreeklased sammu tagasi astunud. Patiseis ei lahenenud ka täna.

„Mitteametlikult lepiti kokku, et ilmselt tuleb laupäeval uuesti kokku tulla,“ ütles kohtumise järel rahandusminister Sven Sester. Kas siis selleks, et arutada võimalikku kompromissi, mille kallal kreeditorid Kreekaga tööd jätkavad, või nentida läbikukkumist.

Vägikaikavedu on kestnud jaanuarist saadik, mil kreeklased valisid võimule karmi kärpekuuri lõpetada lubanud vasakradikaalse valitsuse. Kui nüüd nädalavahetuse jooksul kokkulepet ei sünni, võib Kreeka jääda oma võlakohustustega jänni. Edasi terendaksid kapitalipiirangud ja võimalik euroalast lahkumine. Kreeka abiprogramm kogusummas 240 miljardit eurot lõpeb tuleval teisipäeval ning samal päeval tuleb Kreekal IMFile tagasi maksta 1,5 miljardit eurot.

Börsid on kogu nädala õõtsunud üles ja alla – kord kokkuleppe lootuses, siis jälle pettudes.

Keskpanga abi küsimärgi all

Järjest kõvemaks lähevad kriitilised hääled ka Euroopa Keskpangas, mis arutab iga päev Kreeka pankadele erakorralise likviidsusabi suurendamist, et korvata raha pagemist pangahoiustelt.

Täna ütles Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann, et selline erakorraline likviidsusabi – mida annab küll Kreeka keskpank, kuid Euroopa Keskpanga loal, meenutab liiga palju valitsuse rahastamist, mida Euroopa Liidu reeglid keskpangal teha ei luba.

„Kui pangad, mil puudub juurdepääs kapitaliturgudele, ostavad sellise riigi võlakirju, millel samuti pole turgudele juurdepääsu, tehes seda erakorralise likviidsusabi vahenditega, annab see põhjust tõsiselt muret tunda, kas tegu pole mitte keskpanga poolse rahastamisega,“ ütles Weidmann eile Frankfurdis. „Eurosüsteem ei pea Kreekale sildfinantseeringut andma isegi sellisel juhul, kui on alust loota, et väljamaksed hiljem toimuvad (väljamaksed Kreeka abiprogrammist – toim.),“ tsiteeris agentuur Bloomberg.

Õnnelik lõpp?

Täna kogunesid Brüsselisse tippkohtumisele ka Euroopa Liidu valitsusjuhid, et arutada põgenikeprobleemi, Euroopa Liidu julgeolekut ning Suurbritannia peaministri David Cameroni ettepanekuid Euroopa Liidu reformimiseks. Samuti Kreeka kriisi.

Ülemkogu eesistuja Donald Tusk oli Kreeka osas siiski optimistlik. „Töö käib, see võib võtta veel tunde. Kuid mul on eelaimdus, et erinevalt Sophoklese tragöödiatest on sellel lool õnnelik lõpp,“ ütles Tusk enne Ülemkogu algust.